Lapse õigused Eestis 2011. aastal

Juba mõnda aega tagasi ilmus Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne 2011 „Inimõigused Eestis2011“, milles on ka Malle Hallimäe poolt kirjutatud peatükk lapse õiguste kohta. Siinkohal teeme sellest väljavõtte ning innustame teid tutvuma kogu peatüki ning miks mitte ka aruande teiste osadega.

Lapse õigused

Aastal 2011 täitus 20 aastat Eesti Vabariigi ühinemisest ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapse õiguste konventsioon oli üks esimesi rahvusvahelisi inimõigustealaseid dokumente, mille taasiseseisvunud Eesti Vabariik ratifitseeris, väljendades sellega tahet panustada laste parema elukvaliteedi tagamisse. Konventsiooni kohaselt lasub osalisriikidel laste ees tähtis kohustus tagada neile ÜRO lapse õiguste komitee regulaarne kontroll konventsiooni täitmise üle.

Hinnates arenguid lapse õiguste valdkonnas 2011. aastal, tuleb positiivsena eelkõige välja tuua juba eelmises, 2010. aasta inimõiguste aruandes mainitud seadusandja poolt õiguskantslerile lasteombudsmani volituse andmist, õiguskantsleri poolt Õiguskantsleri Kantseleisse lapse õiguste osakonna loomist ning selle tegevuse alustamist ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Laste ja perede arengukava 2012–2020“.

Samuti saab märkida, et Riigikohtu lahendites tunnistatakse last üha enam kui õigussubjekti, ning rõhutatakse kohtu uurimisprintsiibi olulisust antud asjades.

Lasteombutsman Eestis

Aastal 2011 tuleb eelkõige esile tõsta seadusandja tahet väärtustada last ja tema õigusi Eesti Vabariigis. Riigikogu täiskogu istungil 2. veebruaril otsustati õiguskantslerile anda lasteombudsmani volitus. Seega on nüüd õiguskantsleril ühene volitus tegutseda laste ombudsmanina, nähes ette õiguskantsleri õiguse, aga ka kohustuse täita ÜRO Lapse Õiguste Komitee poolt soovitatud laste ombudsmani ülesandeid.

Nii täiskasvanud kui ka lapsed vajavad oma õiguste kaitsmiseks sõltumatuid institutsioone, siiski on mitmeid täiendavaid põhjuseid laste inimõigustele erilise tähelepanu kindlustamiseks. Lapsed on õiguste omajad, kuid oma õiguste teostamises sõltuvad nad täiskasvanutest. Ombudsmanivolituste andmine on vajalik riigisiseselt selge signaali andmiseks, et laps ja tema õigused on riigis väärtustatud ning et riik võtab lapse õiguste kaitset tõsiselt.

Lasteombudsmani ülesannete täitmiseks moodustas õiguskantsler Indrek Teder Õiguskantsleri Kantseleis laste õiguste osakonna. Õiguskantsler näeb lasteombudsmani ülesandena olla eelkõige erapooletu analüüsija ning probleemidele tähelepanu juhtija, järelevalve teostaja ja laste eestkõneleja, aga ka koordineerija, kes vaatab lastekaitsesüsteemi tervikuna ja edendab koostööd erinevate lastekaitsega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel. Osakonna tegevuse prioriteetideks on laste soovide, tahtmiste, aga ka murede väljaselgitamine, lapse õigustest ja kohustustest teavitamine ning laste õiguste rikkumistele reageerimine.

Aasta lõpus valmis juhis lastega töötavatele spetsialistideleabi vajavast lapsest teavitamisel. Juhendi eesmärk on julgustada igaüht teada andma lapse väärkohtlemisest ja heaolu ohustamisest valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada. Varane märkamine ja võrgustikutöö on lastekaitse olulisteks alustaladeks.

Laste ja perede arengukava 2012-2020

Vabariigi Valitsus kiitis 2003. aastal heaks „Lapse õiguste tagamise strateegia 2004–2008“, mis oli esimene riiklik algatus tegevuste strateegiliseks planeerimiseks, lapse õiguste teadvustamiseks ja tagamiseks valdkonnaüleselt.

„Laste ja perede arengukava 2012–2020“ kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 10. oktoobril 2011. aastal. Arengukavas lähtutakse põhimõttest, et iga laps on väärtus omaette. Seega kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu, tagades kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimalused. Arengukava üldeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Arengukava alusel töötatakse välja kaks rakendusplaani, millest esimene (perioodiks 2012–2015) on kättesaadav Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Lõpetuseks saab välja tuua uue lastekaitse seaduse eelnõu väljatöötamise algatamise Sotsiaalministeeriumi poolt 2011. aasta lõpus. Kauaoodatud uue lastekaitse seaduse väljatöötamine toimub „Laste ja perede arengukava“ ülesannete täitmise raames.

Laste õigused meedias

Üldiselt on Eesti noored teadlikud sellest, mis ohud internetis neid ähvardada võivad. Eeltoodut kinnitab ka uuring „EU Kids Online 2010“, millest selgub, et Eesti lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osavaimad: nimelt oskasid Eesti lapsed uuringus nimetatud kaheksast turvalise kasutusega  seotud oskusest nimetada viit. Samas on kõrge interneti kasutussageduse tõttu Eesti lapsed Euroopas esirinnas internetiohtudega kokku puutumises.

Alates 2010. aasta sügisest teevad Euroopa Liidu poolt kaasrahastatava projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liidu koordineerimisel koostööd Tiigrihüppe Sihtasutus, lasteabitelefon 116 111, Sotsiaalministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet. Lasteabitelefon 116 111 kaudu saavad lapsed ja lapsevanemad nõu ja abi, mida teha ning kellele teatada, kui lapsel on internetis suhtlemisel tekkinud probleemid. Lasteabitelefoni veebilehe www.lasteabi.ee kaudu saab nõu ja abi ka Skype’i ning msni vahendusel. Projekti raames avati veebikeskkond www.vihjeliin.ee, mis võimaldab interneti kasutajal edastada teavet internetis levivast laste seksuaalset ärakasutamist kujutavast materjalist.

„Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010–2014“ täitmise raames alustas Politsei- ja Piirivalve algatusel 2011. aasta juunis tööd virtuaalpolitsei, millega samuti toetatakse laste ohutumat internetikasutust.

PS: Viitamisel soovitame kasutada originaalallikat.

Pilt pärineb: Street Art Utopia Facebooki lehelt.

Kaasahaarav, kuid mitte kerge suvelugemine

Jah, mõnus on suvel võtta kätte raamatud, mis juba mõnda aega oma järge ootamas. Omalt poolt soovitame huvitavaks ning hoopis teistmoodi silmi avavaks kogemuseks Ishmael Beah´i raamatut „Kaugel ära. Lapssõduri mälestused“.

Millest raamat räägib?

„Traumeeritud, narkootikume täis topitud AK-47 automaatrelvi kandvatest lastest on saanud täiskasvanute asemel võitlevad sõdurid. Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch andmetel osales 2007. aastal lapssõdureid ligi 20 riigis mitmesugustes relvastatud konfliktides. Hinnanguliselt 200 000 – 300 000 last oli sunnitud sõdima valitsuste armeede ja mitmesuguste mässuliste rühmituste ridades. Raamatu „Kaugel ära“ autor Ishmael Beah oli lapssõdur Sierra Leones. 

Millisena paistab sõda lapssõduri silmade läbi? Kuidas saab lapsest tapja? Kuidas sellest välja tulla? Raamat annab haruldlase võimaluse lugeda kellegi jutustust, kes selle põrgu ise läbi käis ja sellest välja tuli. Raamatu kirjutamishetkel kahekümnekaheksa aastane autor põgenes kaheteistkümneaastaselt pealetungivate mässuliste eest ja hulkus mööda vägivalla tagajärjel tundmatuseni muutunud maad. Kolmeteistkümneselt värbas valistsuse armee ta enda ridadesse...

Kui raamatut lähimast raamatukogust ei leia, siis anna teada, saame ise laenata.

PS: Suvel oleme konkreetsed ehk saadame lühidalt rohkem infot kasulike ja huvitavate asjade ja teemade kohta läbi Facebooki.